Jaht keelatud
„Źródła“ ühing toetab maaomanikke, lihtsustades jahtimise keelustamise protsessi eraomandil. Meie eesmärk on aidata neid, kelle õigusi on kohalikud jahiseltsid rikkunud, ning kaitsta neid, kes naudivad looduses viibimist, nagu matkajad või seenelised. Meie keskne põhimõte on, et kõiki loomi tuleb kohelda austusega, pakkuda neile humaanset kohtlemist ja kaitset julmuse eest. Koos saame liikuda tuleviku poole, kus metsloomad ja inimesed elavad harmooniliselt koos ning kus loomade eetiline kohtlemine ei tunne piire.
Poola jahtimise regulatsioonide ülevaade
Jahtimise regulatsioonid Poolas ulatuvad 1959. aasta jahiseaduseni, mis kehtestati kommunistlikul perioodil. Selle seaduse kohaselt kuuluvad metsloomad riigile, kes kontrollib "ulukihalduse" kaudu, milliseid loomi kasvatatakse ja milliseid küttitakse. Paraku on maaomanike õigused sageli allutatud metsa- ja ulukimajanduse huvidele, ning hilisemad reformid, sealhulgas 1995. aasta jahiseadus, pole tasakaalustamatust suures osas kõrvaldanud.
Poola jaguneb "jahipiirkondadeks," mis hõlmavad nii riigimaid (nt riigimetsad) kui ka eraomandit (nt metsad, heinamaad ja põllumaad). Ainult poolriikliku Poola Jahiseltsi (PZŁ) liikmed saavad jahtimisõiguse. Kohalikud jahiseltsid maksavad kohalikele omavalitsustele või riigimetsade haldajatele minimaalset tasu, samas kui maaomanikud ei saa sellest süsteemist kasu ega saa enamasti jahtimist oma maal keelata. Jahimeestel on õigus siseneda eramaale omaniku nõusolekuta, paigaldada jahivarustust ja lasta loomi.
Juriidilised muutused ja reformid (2014–2020)
2014. aastal leidis Poola Konstitutsioonikohus, et 1995. aasta jahiseadus rikub põhiseaduslikke põhimõtteid, kuna maaomanikel polnud võimalust jahtimist oma maal keelata. Selle otsuse tulemusena õnnestus „Źródła“ ühingul 2016. aastal oma metsamaa jahipiirkonnast välja arvata. See pretsedent innustas sadu teisi maaomanikke jahipiirkondade piiride vaidlustamiseks.
2018. aastal muudeti jahiseadust vastavalt kohtuotsusele, võimaldades maaomanikel esitada 21 päeva jooksul oma seisukohti jahipiirkondade kohta nende maal. Paraku jäid esitatud märkused tähelepanuta ja ka varem kohtute kaudu jahipiirkonnast välja jäetud alad liideti uuesti piirkondadega.
Jahikeelu seadmine eramaal
Euroopa Inimõiguste Kohtu Herrmann vs. Saksamaa juhtumi otsuse põhjal saavad Poolas nüüd maaomanikud oma eramaal jahi ametlikult keelata. Selleks tuleb esitada avaldus kohalikku haldusasutusse (Starostwo). Kuigi jahimehed võivad teatud tegevuste jaoks maale siseneda (nt jälitamine või loomade toitmine), on loomade laskmine rangelt keelatud.
Keeld kehtib siiski ainult üksikutele maaomanikele, välistades ühingud ja ettevõtted, ning nõuab kõigi kaasomanike füüsilist kohalolekut avalduse esitamisel. Lisaks loobuvad keelu kehtestanud maaomanikud õigusest saada kompensatsiooni ulukikahjude eest. Vaatamata raskustele oli 2021. aastaks esitatud üle 1000 avalduse, mis näitab kasvavat huvi eetilise maahoolduse vastu.
Kutsume üles rahvusvahelisele koostööle
Poolas esile kerkinud väljakutsed kajastavad globaalsemaid küsimusi, mis puudutavad looduskaitse, loomade eetilise kohtlemise ja omandiõiguste tasakaalu. Kutsume inimesi, organisatsioone ja poliitikakujundajaid kogu maailmast üles koostööle, ideede vahetamisele ja süsteemide loomisele, mis austavad nii maaomanikke kui ka loomi. Koos saame luua maailma, kus metsloomad ja kogukonnad õitsevad kõrvuti.
